Broneeri proovisõit
Broneeri teenindus
Kontakt
 
Sõitke rohelisemalt

ŠKODA pakub maagaasi jõul töötavaid mudelid, et vastata ökonoomsete ja keskkonnahoidlike autode üha suuremale nõudlusele.
Octavia G-TEC võimaldab kasutada nii bensiini kui ka surumaagaasi (CNG). Autol on kolm kütusepaaki – üks bensiinile (50 l) ja kaks surumaagaasile (kokku 15 kg) – ning sellega saab läbida 1330 km pikkuse vahemaa (410 km gaasiga + 920 km bensiiniga).
Octavia G-TEC tarbib vaid 3,5 kg (või 5,4 m3) surumaagaasi 100 km kohta ja tekitab CO2 heitmeid 97 g/km (25% vähem kui bensiinimootor).
Lisaks on mudel varustatud paketiga Green tec, mis sisaldab start/stopp-süsteemi ja pidurdusenergia taaskasutust.
 
Mitte mingit vahet väljast ega seest

Järelikult jääb Octavia G-TECi sõitjateruum täielikult samaks. Ainus erinevus tavamudelitest on varuratta puudumine: varuratast asendab rehviparanduskomplekt.
Gaasipaagid asuvad sõiduki all. Tavapärane varuratta koht on asendatud spetsiaalselt vormitud põrandapaneeliga, et teha gaasipaagile ruumi sõiduki hulkhoob-tagatelje taga. Tänu sellele lahendusele pakub surumaagaasi jõul töötav Octavia 460-liitrist pakiruumi. Kui tagaistmete seljatoed on kokku klapitud, suureneb veomaht 1450 liitrini.
 
 
  Ohutu sõit

CNG on sama ohutu nagu bensiin ja diislikütus. Või isegi ohutum. Pakiruumi all paiknevad paagid vastavad rangeimatele ohutusnõuetele ja -eeskirjadele.

Avariiolukorras sulgeb ohutusklapp surumaagaasi paakidesse. Tulekahju korral hoolitseb teine ohutusklappide komplekt selle eest, et gaas vabaneks hoolikalt kontrollitud tingimustel.
Ka juhusliku gaasilekke pärast pole vaja muretseda. CNG (erinevalt LPGst) on kergem kui õhk ja hajub vabas õhus kiiresti. Peale selle ei põhjusta CNG-leke pinnase või põhjavee saastumist.
Lisaks saab Octavia G-TECi varustada mitmesuguste ohutussüsteemidega, mis kaitsevad teid linnas sõitmisel. Valikusse kuuluvad näiteks kuni 9 turvapatja, elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), ahelkokkupõrke ennetamise süsteem ning multifunktsionaalne kaamera sõiduraja jälgimise abisüsteemi, nutika valgustuse abisüsteemi ja liiklusmärkide tuvastamise süsteemi tarbeks. Sõiduki laialdasele ohutuspaketile anti Euro NCAPi kokkupõrkekatsetes viis tärni.
 
Kes senti ei hoia, see eurot ei saa

CNG-sõidukitele on omane kütusesäästlikkus. CNG on üks odavamaid kütuseid. Kasutuskulud on umbes poole väiksemad võrreldes bensiini- või diiselmudelitega. CNG-sõidukite kütusekulu m3/100 km on peaaegu sama nagu bensiinikulu liitrites. CNG tasub end tõesti ära, seda eriti juhul, kui aastane läbisõit on suur.
 
 
  CNG on kõikjal, kuhu lähete

Kogu maailmas on üle 22 000 CNG-tankla. Euroopas on umbes 4000 üldkasutatavat CNG-tanklat.
2013. aastal oli üldkasutatavaid tanklaid kõige rohkem Saksamaal ja Itaalias – umbes 900. Iga päev rajatakse kogu Euroopas üha rohkem tanklaid, mis pakuvad surumaagaasi.

CNG jaamade asukohad Eestis:
Tallinnas Suur-Sõjamäe 56A ja Vinkli 2A
Tartus Tähe 135E
Pärnus Pärlimõisa tee 29
Narvas Tallinna mnt 81

Vaata rohkem lisainfot tanklate kohta SIIT.
 
Mõelge tulevikule

Kas teadsite, et gaas on vanim põlemismootorite kütus? Kogu maailma autotootjatel on aastakümnetepikkune kogemus maagaasi kasutamisel kütusena. Isegi enne seda, kui Carl Benz ja Gottlieb Daimler tõid turule oma bensiinimootoriga sõidukid, ehitasid Etienne Lenoir Prantsusmaal ja Nikolaus Otto Saksamaal gaasi jõul töötavad mootorid – see leidis aset juba 1860ndate alguses.
Tänapäeval pakub CNG-ajam märkimisväärseid eeliseid. Näiteks tekitavad ŠKODA G-TECi sõidukid tavakütust kasutavate sõidukitega võrreldes oluliselt vähem saastet. See ei puuduta mitte ainult lämmastikoksiidi, süsinikmono- ja -dioksiidi ning sadestisi, vaid ka kantserogeenseid aineid, nt polüaromaatseid süsivesinikke, aldehüüde ja aromaatseid süsivesinikke, sh benseeni.
CNG avaldab vähem mõju ka kasvuhooneefektile.
Bensiiniga võrreldes võimaldab maagaas vähendada CO2 heitkogust 20–25%.